6. nädal: Intellektuaalomandi komponendid

Intellektuaalomandimudeli komponent, mis vajaks mõtlemist, on patent.

Patendi eesmärk on anda loojale ainuõigus loomise ja kasutamise üle, aga näidata avalikult, kuidas antud asi toimib. Seda saavad teised inimesed kasutada või luua, kui autor sellele tegevusele loa annab. Ise näen, et see on piirav, sest piiratakse võimalust areneda ja näidatakse nagunii asja köögipoolt. Patent annab praktiliselt juhised, kuidas mingi asi on loodud ja ütleb, et teine inimene seda põhjuseta ise ei teeks.

Jääb kummaliseks, miks sellist eset juba ärisaladuseks ei tehta? Kui anda inimestele juhised, siis juba võiks arvestada, et eset hakatakse looma omavoliliselt. Eriti müsteeriumiks on ette loodud patendid, mis põhimõtteliselt ütlevad, et me ise veel seda ei tooda või kasuta, aga nii on see mõeldud, aga ärge ise kasutage. Sellel on oht piirata arengut, kuna, kui luua patenti, siis keegi ei tohi seda asja enam luua.

Intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimiks paremini, on ärisaladus.

Eesmärk on intellektuaalomandi kaitse nii, et ei avaldata mitte midagi. Kui kuidagi saadi aru, kuidas miski on loodud või tehtud, siis on midagi lekkinud või keegi jõudis täiesti eraldi sama tulemuseni. Selle eelis on, et ei piira lõppprodukti sarnase toote vms loomist ega lõppprodukti samasugust kasutust, kui see on ise leiutatud. Sellel on tõesti miinus, ei anta välja, kuidas see saadi ehk ei kiirendata sellesmõttes arendust.

Selle positiivne pool, mitte piirav faktor, on lõppprodukti kasutamises ehk see piirab ainult selle levimist, kuidas info või teadmine saadi. Levimise ära hoidmine on muidugi enda teha, kui korra info välja saab, siis on raske selle vastu midagi teha. Tõesti, saab karistada seda, kes saladust levitas ja jagas, aga infot enam, pärast selle levimist, saladuseks teha ei saa.

 

Kasutatud materjal:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA

https://www.wipo.int/portal/en/

Comments

Popular posts from this blog

3. nädal - kahe väljaande üleminek uuele meediale

4. nädal - jälgimiskapitalism ja digiaedik