Jurgep ITSPEA 2026

Diplomid Diplom on hea viis, kui ei tea, mida täpselt spetsialiseeruda, aga tead, et soovid erialal töötada. Diplomite erinevus ja olulisus, ma ütleks on, et kui kiiresti soovitakse turule minna ja vastavuses ettevalmisutsega. Kui soov on laialdasemalt ja põhjalikumalt õpida, siis oleks kõrgkoolid pigem, aga kui soov oleks kiiremini ja pigem tööl või ise uurida süvitsemalt siis pigem rakenduskoolid. Erialased kutsetunnistused  Mina usun, et kutsetunnistused on kordistajad. Nt oled rakenduskoolis ära käinud ja seal said ka Cisco sertifikaadi. Siis sellel ametikohal, kus Cisco on peamine, on sellel kes rakenduskoolis käis ja sertifikaadi tegi suurem eelis kui see kes kõrgkoolis käis ja ei teinud juurde. Samas kui ei ole midagi teinud ja teed sertifikaadi, siis pole justkui mingit laiemat teadmisi ja sellest jääb ka vähesemaks. TTÜ IT kolledži roll Mina näeks IT kolledži rolli tagamaks laialdased võimalused. Kus soovi korral saaks süvitsi minna teemades, kuid kui ei ole soovi, siis sa...

Intellektuaalomandimudeli komponent, mis vajaks mõtlemist, on patent. Patendi eesmärk on anda loojale ainuõigus loomise ja kasutamise üle, aga näidata avalikult, kuidas antud asi toimib. Seda saavad teised inimesed kasutada või luua, kui autor sellele tegevusele loa annab. Ise näen, et see on piirav, sest piiratakse võimalust areneda ja näidatakse nagunii asja köögipoolt. Patent annab praktiliselt juhised, kuidas mingi asi on loodud ja ütleb, et teine inimene seda põhjuseta ise ei teeks. Jääb kummaliseks, miks sellist eset juba ärisaladuseks ei tehta? Kui anda inimestele juhised, siis juba võiks arvestada, et eset hakatakse looma omavoliliselt. Eriti müsteeriumiks on ette loodud patendid, mis põhimõtteliselt ütlevad, et me ise veel seda ei tooda või kasuta, aga nii on see mõeldud, aga ärge ise kasutage. Sellel on oht piirata arengut, kuna, kui luua patenti, siis keegi ei tohi seda asja enam luua. Intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimiks paremini, on...

Viriginia Shea tegi 1997. aastal väga lihtsa ja paikapaneva netiketikäsustiku. Kuigi aasta pärast saab tekst juba 30 aastaseks, siis kõik 10 reeglid peavad siiamani enam jaolt paika. Raske on isegi valida milline ei pea paika, kuigi meediumid on muutunud ja enamik inimesi ei kirjuta enam netifoorumites vaid on liikunud lihtsamale suhtlusele sotsiaalmeediale. Kuid siiski enamus käsud peavad paika ja üldjoontes jälgitakse.  Käsk mis on olulisemaks muutunud: Teiste privaatsuse austamine Ajastul millal kõik on internetis, siis ikkagi inimene ei tohi laiata teise inimese privaatsemate teemadega. Teine inimene on usaldanud selle informatsioon tema käte ja usaldanud, et ta ei anna ja ei räägi edasi sel teemal. Kindlasti selline olukord nagu V. Shea välja toob selle reegli selgitamisel, et kolleeg oli teise kolleegi emaili lugenud, see on vastuvõetamatu. Kuid siiski mõned ikkagi pingutavad rohkem, et jälgida teiste elu, näiteks vaatamaks teise telefoni samal ajal, kui ta kirjutab. See kind...

Jälgimiskapitalism ja digiaedik  Eestis ei ole täheldanud suurel määral selliseid probleeme. See muidugi ei välista, et seda ei toimu, sest sellel on alati kaks külge üks on, et seda ei toimu ja teine on, et see toimub aga nii oskuslikult, et kodanikud ei saa aru isegi, et midagi toimub. Ülemaailmsemalt on teema tõsisem, sest mitmed mobiilirakendused on nõudma hakanud näo ja dokumendiga tõestama, et tõesti konkreetne inimene oled. Nende tuvastus efektiivsus annab soovida, aga reaalsem probleem on, et nad koguvad palju rohkem andmeid kui nad peaks ja seda kasutatakse rohkemaks kui ainult identifitseerimiseks.[1] Samas Eestis pole täheldanud sellist probleemi, kas on enda nägematus või tõesti ei ole teema nii halb siin. Valge variant  Kindlasti kõige ilusam ja loodetavasti ka tulevik on ikkagi, et meie e-riik jääb positiivsele suunale ja hoitakse ära jälgimiskapitalismi ja ei tekitata digiaedikut. Selleks, et saaks ka kriitikat edastada ilma, et peaks muretsema, kas näiteks ming...

National Geographic Nationa Geoprahic on tõesti eeskujulikult liikunud uuele meediale ning samal ajal ikkagi toimub ka füüsilise väljande väljaandmine. Kuigi esmakordselt ilmus 1888. aastal  inglise keeles siis sellele vaatamata on väga hästi suutnud ennast üleval hoida. Isegi eesti keeles ilmus see aastast 2011 kuni 2022. aastani. Igal platvormil on just sellele platvormile tehtud sisu näiteks Instagram'is  kas piltide või lühi klipide näol ja ei ole lihtsalt kopeeritud pildid videod peamisest väljaandest. See ei piirdu ainult Instagram'iga lisaks on Youtube's ja Facebook'is tehtud korralikud postitused ja videod ning ei ole lihtsalt lingi edastamine enda veebilehele. National Geographic on hea näide, kuidas õieti uue meedia kasutamine toob populaarsust ja turgu juurde. [1][2] Eesti Päevaleht Eesit Päevalehel ei läinud üle minek nii hästi. Jäädi ainult füüsilistele väljaannetele ja veebis ilmuvatele väljannetele. Eesti Päevaleht lõpetas enda füüsilise väljaande andmise...

 Perfokaartide kadumine  Perfokaarte kasutatud juba enne 20. sajandit aastal 1725, siis küll veel lihtsamatel eesmärgitel näiteks kangastelgedel kindla vaiba tegemiseks. Selleks küll kasutati laiemat ja suuremat rulli, aga sellel oluline märkus on, et esmalt andsid perfokaardid ainult juhiseid nad ei talletanud informaatsiooni. Perfokaardid andsid ainult sisendit. 20. sajandi algul, enne esimest maailmasõda, arendas Herman Hollerith koos enda firmaga viisi ka talletada informatsiooni, milles arvuti suutis lugeda informatsiooni, mitte lihtsalt juhiseid. 50ndate ajal olid perfokaardid laialt levinud suurusel, mida teavad enamik inimesi. Suur miinus mis perfokaartidega oli, oli et kui midagi natukenegi nihu läks tuli uuesti alustada konkreetse kaardiga. Lisaks kui juba päris programmini jõuda siis läks suures koguses perfokaarte vaja. 60ndate jooksul oli juba vaikselt üle võtmas magneti põhimõtetelt meetodi ja 90ndateks olid juba perfokaardid praktiliselt kadunud, kuna kodua...