4. nädal - jälgimiskapitalism ja digiaedik

Jälgimiskapitalism ja digiaedik

 Eestis ei ole täheldanud suurel määral selliseid probleeme. See muidugi ei välista, et seda ei toimu, sest sellel on alati kaks külge üks on, et seda ei toimu ja teine on, et see toimub aga nii oskuslikult, et kodanikud ei saa aru isegi, et midagi toimub. Ülemaailmsemalt on teema tõsisem, sest mitmed mobiilirakendused on nõudma hakanud näo ja dokumendiga tõestama, et tõesti konkreetne inimene oled. Nende tuvastus efektiivsus annab soovida, aga reaalsem probleem on, et nad koguvad palju rohkem andmeid kui nad peaks ja seda kasutatakse rohkemaks kui ainult identifitseerimiseks.[1] Samas Eestis pole täheldanud sellist probleemi, kas on enda nägematus või tõesti ei ole teema nii halb siin.

Valge variant

 Kindlasti kõige ilusam ja loodetavasti ka tulevik on ikkagi, et meie e-riik jääb positiivsele suunale ja hoitakse ära jälgimiskapitalismi ja ei tekitata digiaedikut. Selleks, et saaks ka kriitikat edastada ilma, et peaks muretsema, kas näiteks mingi teenus läheb kallimaks selle tõttu.

Must variant 

 Halvem tulevik on kui ikkagi liigutakse rohkemate andmete kogumisele ja näiteks kui käidki mingil teatud veebilehel, siis pannakse mingi teenus kinni. Eestis oleks see vaat, et veel hullem seis kui tõesti liigub sinna suunda, kuna meil saab praktiliselt kogu enda toimetused riigiga ära teha arvut või telefoni tagant. See tähendaks, et kui jälgida tahta saaks kiirete sammudega palju edasi minna.

 

 

1. State of Surveillance, "Your Age Verification Is Filing Reports on You to the Feds", vaadatud 1. märts 2026, https://stateofsurveillance.org/news/persona-age-verification-surveillance-biometrics-government-reporting-2026/ 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

3. nädal - kahe väljaande üleminek uuele meediale

National Geographic Nationa Geoprahic on tõesti eeskujulikult liikunud uuele meediale ning samal ajal ikkagi toimub ka füüsilise väljande väljaandmine. Kuigi esmakordselt ilmus 1888. aastal  inglise keeles siis sellele vaatamata on väga hästi suutnud ennast üleval hoida. Isegi eesti keeles ilmus see aastast 2011 kuni 2022. aastani. Igal platvormil on just sellele platvormile tehtud sisu näiteks Instagram'is  kas piltide või lühi klipide näol ja ei ole lihtsalt kopeeritud pildid videod peamisest väljaandest. See ei piirdu ainult Instagram'iga lisaks on Youtube's ja Facebook'is tehtud korralikud postitused ja videod ning ei ole lihtsalt lingi edastamine enda veebilehele. National Geographic on hea näide, kuidas õieti uue meedia kasutamine toob populaarsust ja turgu juurde. [1][2] Eesti Päevaleht Eesit Päevalehel ei läinud üle minek nii hästi. Jäädi ainult füüsilistele väljaannetele ja veebis ilmuvatele väljannetele. Eesti Päevaleht lõpetas enda füüsilise väljaande andmise...
Read more

6. nädal: Intellektuaalomandi komponendid

Intellektuaalomandimudeli komponent, mis vajaks mõtlemist, on patent. Patendi eesmärk on anda loojale ainuõigus loomise ja kasutamise üle, aga näidata avalikult, kuidas antud asi toimib. Seda saavad teised inimesed kasutada või luua, kui autor sellele tegevusele loa annab. Ise näen, et see on piirav, sest piiratakse võimalust areneda ja näidatakse nagunii asja köögipoolt. Patent annab praktiliselt juhised, kuidas mingi asi on loodud ja ütleb, et teine inimene seda põhjuseta ise ei teeks. Jääb kummaliseks, miks sellist eset juba ärisaladuseks ei tehta? Kui anda inimestele juhised, siis juba võiks arvestada, et eset hakatakse looma omavoliliselt. Eriti müsteeriumiks on ette loodud patendid, mis põhimõtteliselt ütlevad, et me ise veel seda ei tooda või kasuta, aga nii on see mõeldud, aga ärge ise kasutage. Sellel on oht piirata arengut, kuna, kui luua patenti, siis keegi ei tohi seda asja enam luua. Intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimiks paremini, on...
Read more