3. nädal - kahe väljaande üleminek uuele meediale

National Geographic

Nationa Geoprahic on tõesti eeskujulikult liikunud uuele meediale ning samal ajal ikkagi toimub ka füüsilise väljande väljaandmine. Kuigi esmakordselt ilmus 1888. aastal  inglise keeles siis sellele vaatamata on väga hästi suutnud ennast üleval hoida. Isegi eesti keeles ilmus see aastast 2011 kuni 2022. aastani. Igal platvormil on just sellele platvormile tehtud sisu näiteks Instagram'is  kas piltide või lühi klipide näol ja ei ole lihtsalt kopeeritud pildid videod peamisest väljaandest. See ei piirdu ainult Instagram'iga lisaks on Youtube's ja Facebook'is tehtud korralikud postitused ja videod ning ei ole lihtsalt lingi edastamine enda veebilehele. National Geographic on hea näide, kuidas õieti uue meedia kasutamine toob populaarsust ja turgu juurde. [1][2]

Eesti Päevaleht

Eesit Päevalehel ei läinud üle minek nii hästi. Jäädi ainult füüsilistele väljaannetele ja veebis ilmuvatele väljannetele. Eesti Päevaleht lõpetas enda füüsilise väljaande andmise 2024. aastal ning 2026. aastal jaanuaris ka veebis ning lõpetati Eesti Päevalehe kaubamärk ja lükati delfi alla. Eesti päevalehel polnud mingit laienemist peale enda veebilehe ja füüsilise väljaande, see näitab kui ajaga kaasas ei käi siis kaotakse pildilt. "Mingit mõtet ei olnud seda hoida, oli juba täiesti ette näha, et hoolimata lubadustest, et Eesti Päevalehe brändi hoitakse uhkelt üleval, mitte midagi taolist ei juhtu. Kui turul on suured brändid, paberlehte Päevalehel ei ole, ta marginaliseerub ja lõpuks kaobki ära," ütles Postimehe peatoimetaja ja kunagine Eesti Päevalehe toimetaja Priit Hõbemägi. [3][4]

 

 

1. ERR, 25.08.2011. "Ajakiri National Geographic hakkab oktoobrist ilmuma eesti keeles" https://novaator.err.ee/249138/ajakiri-national-geographic-hakkab-oktoobrist-ilmuma-eesti-keeles

2. ERR, 22.10.2021. "Ajakiri National Geographic uuest aastast enam eestikeelsena ei ilmu" https://eeter.err.ee/1608379064/ajakiri-national-geographic-uuest-aastast-enam-eestikeelsena-ei-ilmu 

3. H. Rudi, M. Tooming, "Delfi Meedia sulgeb Eesti Päevalehe kaubamärgi" ERR, 02.01.2026. https://www.err.ee/1609899230/delfi-meedia-sulgeb-eesti-paevalehe-kaubamargi 

4. U. Kookm A. Krijukov, M. Pärli, "Eesti Päevaleht lõpetab paberil ilmumise" ERR, 15.01.2024. https://www.err.ee/1609222581/eesti-paevaleht-lopetab-paberil-ilmumise 

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

4. nädal - jälgimiskapitalism ja digiaedik

Jälgimiskapitalism ja digiaedik  Eestis ei ole täheldanud suurel määral selliseid probleeme. See muidugi ei välista, et seda ei toimu, sest sellel on alati kaks külge üks on, et seda ei toimu ja teine on, et see toimub aga nii oskuslikult, et kodanikud ei saa aru isegi, et midagi toimub. Ülemaailmsemalt on teema tõsisem, sest mitmed mobiilirakendused on nõudma hakanud näo ja dokumendiga tõestama, et tõesti konkreetne inimene oled. Nende tuvastus efektiivsus annab soovida, aga reaalsem probleem on, et nad koguvad palju rohkem andmeid kui nad peaks ja seda kasutatakse rohkemaks kui ainult identifitseerimiseks.[1] Samas Eestis pole täheldanud sellist probleemi, kas on enda nägematus või tõesti ei ole teema nii halb siin. Valge variant  Kindlasti kõige ilusam ja loodetavasti ka tulevik on ikkagi, et meie e-riik jääb positiivsele suunale ja hoitakse ära jälgimiskapitalismi ja ei tekitata digiaedikut. Selleks, et saaks ka kriitikat edastada ilma, et peaks muretsema, kas näiteks ming...
Read more

6. nädal: Intellektuaalomandi komponendid

Intellektuaalomandimudeli komponent, mis vajaks mõtlemist, on patent. Patendi eesmärk on anda loojale ainuõigus loomise ja kasutamise üle, aga näidata avalikult, kuidas antud asi toimib. Seda saavad teised inimesed kasutada või luua, kui autor sellele tegevusele loa annab. Ise näen, et see on piirav, sest piiratakse võimalust areneda ja näidatakse nagunii asja köögipoolt. Patent annab praktiliselt juhised, kuidas mingi asi on loodud ja ütleb, et teine inimene seda põhjuseta ise ei teeks. Jääb kummaliseks, miks sellist eset juba ärisaladuseks ei tehta? Kui anda inimestele juhised, siis juba võiks arvestada, et eset hakatakse looma omavoliliselt. Eriti müsteeriumiks on ette loodud patendid, mis põhimõtteliselt ütlevad, et me ise veel seda ei tooda või kasuta, aga nii on see mõeldud, aga ärge ise kasutage. Sellel on oht piirata arengut, kuna, kui luua patenti, siis keegi ei tohi seda asja enam luua. Intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimiks paremini, on...
Read more