2. nädal - nähtus mis pidas ja nähtus mis kadus

 Perfokaartide kadumine

 Perfokaarte kasutatud juba enne 20. sajandit aastal 1725, siis küll veel lihtsamatel eesmärgitel näiteks kangastelgedel kindla vaiba tegemiseks. Selleks küll kasutati laiemat ja suuremat rulli, aga sellel oluline märkus on, et esmalt andsid perfokaardid ainult juhiseid nad ei talletanud informaatsiooni. Perfokaardid andsid ainult sisendit. 20. sajandi algul, enne esimest maailmasõda, arendas Herman Hollerith koos enda firmaga viisi ka talletada informatsiooni, milles arvuti suutis lugeda informatsiooni, mitte lihtsalt juhiseid. 50ndate ajal olid perfokaardid laialt levinud suurusel, mida teavad enamik inimesi. Suur miinus mis perfokaartidega oli, oli et kui midagi natukenegi nihu läks tuli uuesti alustada konkreetse kaardiga. Lisaks kui juba päris programmini jõuda siis läks suures koguses perfokaarte vaja. 60ndate jooksul oli juba vaikselt üle võtmas magneti põhimõtetelt meetodi ja 90ndateks olid juba perfokaardid praktiliselt kadunud, kuna koduarvutite levik ja mõistlikumad salvestus meetodid. [1][2]

 Cream colored punch card propped up against a brown box[2]

 C programmeerimis keele püsivus

 C programmeerimis keel tehti 70ndate alguses ja selle eesmärk oli teha UNIX'i kernel liigutatavamaks, sest tollel hetkel oli see kirjutatud assembleris. C eelis on, et see on paindlikum ja võrreldav assembleri effektiivsusega. Peaaegu kõik seadmed, mis meie ümber on kasutavad mingil tasandil C keelt. See on programmeerimises kuldne standard, isegi teiste keelte kompilaatorid kasutavad C keelt, sest see on laialdaselt levinud ja väga optimiseeritud. C omadus on veel, et väga spetsifiiline peab mälu haldusega olema, sest see ongi jäetud programmeerija hallata. C keelest on ka edasi arendusi tehtud näiteks C++ ja C#, kus on juba lihtsustatud aspekte, aga C keel ei kao veel nii pea.[3]

 

 

1. K. D. Foote, "A Brief History of Data Storage" Dataversity, 1. november 2017, https://www.dataversity.net/articles/brief-history-data-storage/ 

2. National Museum of American History, "Punch Cards for Data Processing" Smithsonian, vaadatud 18. veebruar 2026. https://americanhistory.si.edu/collections/object-groups/punch-cards/punch-cards-data-processing 

3. D. Munoz, "After All These Years, the World Is Still Powered by C Programming" Toptal, 16. jaanuar 2026, https://www.toptal.com/developers/c/after-all-these-years-the-world-is-still-powered-by-c-programming 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

3. nädal - kahe väljaande üleminek uuele meediale

National Geographic Nationa Geoprahic on tõesti eeskujulikult liikunud uuele meediale ning samal ajal ikkagi toimub ka füüsilise väljande väljaandmine. Kuigi esmakordselt ilmus 1888. aastal  inglise keeles siis sellele vaatamata on väga hästi suutnud ennast üleval hoida. Isegi eesti keeles ilmus see aastast 2011 kuni 2022. aastani. Igal platvormil on just sellele platvormile tehtud sisu näiteks Instagram'is  kas piltide või lühi klipide näol ja ei ole lihtsalt kopeeritud pildid videod peamisest väljaandest. See ei piirdu ainult Instagram'iga lisaks on Youtube's ja Facebook'is tehtud korralikud postitused ja videod ning ei ole lihtsalt lingi edastamine enda veebilehele. National Geographic on hea näide, kuidas õieti uue meedia kasutamine toob populaarsust ja turgu juurde. [1][2] Eesti Päevaleht Eesit Päevalehel ei läinud üle minek nii hästi. Jäädi ainult füüsilistele väljaannetele ja veebis ilmuvatele väljannetele. Eesti Päevaleht lõpetas enda füüsilise väljaande andmise...
Read more

4. nädal - jälgimiskapitalism ja digiaedik

Jälgimiskapitalism ja digiaedik  Eestis ei ole täheldanud suurel määral selliseid probleeme. See muidugi ei välista, et seda ei toimu, sest sellel on alati kaks külge üks on, et seda ei toimu ja teine on, et see toimub aga nii oskuslikult, et kodanikud ei saa aru isegi, et midagi toimub. Ülemaailmsemalt on teema tõsisem, sest mitmed mobiilirakendused on nõudma hakanud näo ja dokumendiga tõestama, et tõesti konkreetne inimene oled. Nende tuvastus efektiivsus annab soovida, aga reaalsem probleem on, et nad koguvad palju rohkem andmeid kui nad peaks ja seda kasutatakse rohkemaks kui ainult identifitseerimiseks.[1] Samas Eestis pole täheldanud sellist probleemi, kas on enda nägematus või tõesti ei ole teema nii halb siin. Valge variant  Kindlasti kõige ilusam ja loodetavasti ka tulevik on ikkagi, et meie e-riik jääb positiivsele suunale ja hoitakse ära jälgimiskapitalismi ja ei tekitata digiaedikut. Selleks, et saaks ka kriitikat edastada ilma, et peaks muretsema, kas näiteks ming...
Read more

6. nädal: Intellektuaalomandi komponendid

Intellektuaalomandimudeli komponent, mis vajaks mõtlemist, on patent. Patendi eesmärk on anda loojale ainuõigus loomise ja kasutamise üle, aga näidata avalikult, kuidas antud asi toimib. Seda saavad teised inimesed kasutada või luua, kui autor sellele tegevusele loa annab. Ise näen, et see on piirav, sest piiratakse võimalust areneda ja näidatakse nagunii asja köögipoolt. Patent annab praktiliselt juhised, kuidas mingi asi on loodud ja ütleb, et teine inimene seda põhjuseta ise ei teeks. Jääb kummaliseks, miks sellist eset juba ärisaladuseks ei tehta? Kui anda inimestele juhised, siis juba võiks arvestada, et eset hakatakse looma omavoliliselt. Eriti müsteeriumiks on ette loodud patendid, mis põhimõtteliselt ütlevad, et me ise veel seda ei tooda või kasuta, aga nii on see mõeldud, aga ärge ise kasutage. Sellel on oht piirata arengut, kuna, kui luua patenti, siis keegi ei tohi seda asja enam luua. Intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimiks paremini, on...
Read more