1. nädal - kolm põnevat IT-lahendust

IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul.

 Koduarvutite, massiliseks minek oli IT alale sissepääsu lävendite langetamine. Esimesed laiemalt levinumte arvutite kolmik 1977. aastal oli Commodore PET, TRS-80 ja Apple II. Viimast oli müüdud 1983. aastaks 210 000 tükki. Nende eelis oli, et nad olid juba ühes tükis, ei pidanud ise hakkama kokku jootma emaplaati ega klaviatuuri. Mis tähendas, et kui puudusid oskused, siis nüüd sai kohe arvuti taha ja kasutada. 1982. aastal Commodore 64 välja tulek plahvatas turu, esimese aastaga müüdi 2 miljonit tüki. See tähendas, et kes tahtis see sai nüüd hankida. Laialdasem levik tõi kaasa ka rohkem rõhku tarkvarale, sest rohkem inimesi kasutas ning huvilisemad said nokitseda arenduse kallal. [1]

 [4] [1]

IT-lahendus, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi

 Apple Newton MessagePad 100, mis nägi välja sarnase kujuga nagu tänapäeva nutitelefonid. Idee oli hea nagu praktika on näidanud, aga ei olnud piisav, et läbi lüüa tol hetkel. Esimese paari kuuga müüdi 50 000 seadet, aga edasi väga ei müüdud. Sellel oli käekirja tuvastav programm, ekraani sai keerata ja ekraan keeras kaasa, sarnaselt praegu nutitelefonitel. Kuna sel ajastul polnud veel piisavalt võimast protsessorit, et oleks mugav olnud kasutada ning akud kestsid lühikest aega, siisoli lühike lend sellel. [2]

 iPhone and Newton [2]

IT-lahendus, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?"

 2009 tuli TwitterPeek, mis oli nutitelefon, milles said ainult olla Twitteris. Huvitav mõte käik teades, et kaks aastat enne tuli esimene Iphone, kus ei olnud sellist piirangut. Nende peamine sihtrühm oli inimesed kellel polnud nutitelefoni, mille kohta saab tõesti küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" Arenduse kohapealt väga julge ettepanek, et puhtalt ühel sostiaalteenuse peale terve telefon, aga reaalsuses jäigi see mõte ikkagi alla ja ei tulnud sellest midagi suuremat.

 

 

 Allikad

 1. Reimer, Jeremy. "Total share: 30 years of personal computer market share figures" Arstechnica, 15 detsember 2005, https://arstechnica.com/features/2005/12/total-share/

 2. McCracken, Harry. "Newton, Reconsidered" TIME, 1 juuni 2012, https://techland.time.com/2012/06/01/newton-reconsidered/

3. LaVallee, Andrew. "Peek's Twitter-Only Device Goes On Sale" WSJ, 3 november 2009, https://www.wsj.com/articles/BL-DGB-8494

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

3. nädal - kahe väljaande üleminek uuele meediale

National Geographic Nationa Geoprahic on tõesti eeskujulikult liikunud uuele meediale ning samal ajal ikkagi toimub ka füüsilise väljande väljaandmine. Kuigi esmakordselt ilmus 1888. aastal  inglise keeles siis sellele vaatamata on väga hästi suutnud ennast üleval hoida. Isegi eesti keeles ilmus see aastast 2011 kuni 2022. aastani. Igal platvormil on just sellele platvormile tehtud sisu näiteks Instagram'is  kas piltide või lühi klipide näol ja ei ole lihtsalt kopeeritud pildid videod peamisest väljaandest. See ei piirdu ainult Instagram'iga lisaks on Youtube's ja Facebook'is tehtud korralikud postitused ja videod ning ei ole lihtsalt lingi edastamine enda veebilehele. National Geographic on hea näide, kuidas õieti uue meedia kasutamine toob populaarsust ja turgu juurde. [1][2] Eesti Päevaleht Eesit Päevalehel ei läinud üle minek nii hästi. Jäädi ainult füüsilistele väljaannetele ja veebis ilmuvatele väljannetele. Eesti Päevaleht lõpetas enda füüsilise väljaande andmise...
Read more

4. nädal - jälgimiskapitalism ja digiaedik

Jälgimiskapitalism ja digiaedik  Eestis ei ole täheldanud suurel määral selliseid probleeme. See muidugi ei välista, et seda ei toimu, sest sellel on alati kaks külge üks on, et seda ei toimu ja teine on, et see toimub aga nii oskuslikult, et kodanikud ei saa aru isegi, et midagi toimub. Ülemaailmsemalt on teema tõsisem, sest mitmed mobiilirakendused on nõudma hakanud näo ja dokumendiga tõestama, et tõesti konkreetne inimene oled. Nende tuvastus efektiivsus annab soovida, aga reaalsem probleem on, et nad koguvad palju rohkem andmeid kui nad peaks ja seda kasutatakse rohkemaks kui ainult identifitseerimiseks.[1] Samas Eestis pole täheldanud sellist probleemi, kas on enda nägematus või tõesti ei ole teema nii halb siin. Valge variant  Kindlasti kõige ilusam ja loodetavasti ka tulevik on ikkagi, et meie e-riik jääb positiivsele suunale ja hoitakse ära jälgimiskapitalismi ja ei tekitata digiaedikut. Selleks, et saaks ka kriitikat edastada ilma, et peaks muretsema, kas näiteks ming...
Read more

6. nädal: Intellektuaalomandi komponendid

Intellektuaalomandimudeli komponent, mis vajaks mõtlemist, on patent. Patendi eesmärk on anda loojale ainuõigus loomise ja kasutamise üle, aga näidata avalikult, kuidas antud asi toimib. Seda saavad teised inimesed kasutada või luua, kui autor sellele tegevusele loa annab. Ise näen, et see on piirav, sest piiratakse võimalust areneda ja näidatakse nagunii asja köögipoolt. Patent annab praktiliselt juhised, kuidas mingi asi on loodud ja ütleb, et teine inimene seda põhjuseta ise ei teeks. Jääb kummaliseks, miks sellist eset juba ärisaladuseks ei tehta? Kui anda inimestele juhised, siis juba võiks arvestada, et eset hakatakse looma omavoliliselt. Eriti müsteeriumiks on ette loodud patendid, mis põhimõtteliselt ütlevad, et me ise veel seda ei tooda või kasuta, aga nii on see mõeldud, aga ärge ise kasutage. Sellel on oht piirata arengut, kuna, kui luua patenti, siis keegi ei tohi seda asja enam luua. Intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimiks paremini, on...
Read more