Jurgep ITSPEA 2026

Intellektuaalomandimudeli komponent, mis vajaks mõtlemist, on patent. Patendi eesmärk on anda loojale ainuõigus loomise ja kasutamise üle, aga näidata avalikult, kuidas antud asi toimib. Seda saavad teised inimesed kasutada või luua, kui autor sellele tegevusele loa annab. Ise näen, et see on piirav, sest piiratakse võimalust areneda ja näidatakse nagunii asja köögipoolt. Patent annab praktiliselt juhised, kuidas mingi asi on loodud ja ütleb, et teine inimene seda põhjuseta ise ei teeks. Jääb kummaliseks, miks sellist eset juba ärisaladuseks ei tehta? Kui anda inimestele juhised, siis juba võiks arvestada, et eset hakatakse looma omavoliliselt. Eriti müsteeriumiks on ette loodud patendid, mis põhimõtteliselt ütlevad, et me ise veel seda ei tooda või kasuta, aga nii on see mõeldud, aga ärge ise kasutage. Sellel on oht piirata arengut, kuna, kui luua patenti, siis keegi ei tohi seda asja enam luua. Intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimiks paremini, on...

Viriginia Shea tegi 1997. aastal väga lihtsa ja paikapaneva netiketikäsustiku. Kuigi aasta pärast saab tekst juba 30 aastaseks, siis kõik 10 reeglid peavad siiamani enam jaolt paika. Raske on isegi valida milline ei pea paika, kuigi meediumid on muutunud ja enamik inimesi ei kirjuta enam netifoorumites vaid on liikunud lihtsamale suhtlusele sotsiaalmeediale. Kuid siiski enamus käsud peavad paika ja üldjoontes jälgitakse.  Käsk mis on olulisemaks muutunud: Teiste privaatsuse austamine Ajastul millal kõik on internetis, siis ikkagi inimene ei tohi laiata teise inimese privaatsemate teemadega. Teine inimene on usaldanud selle informatsioon tema käte ja usaldanud, et ta ei anna ja ei räägi edasi sel teemal. Kindlasti selline olukord nagu V. Shea välja toob selle reegli selgitamisel, et kolleeg oli teise kolleegi emaili lugenud, see on vastuvõetamatu. Kuid siiski mõned ikkagi pingutavad rohkem, et jälgida teiste elu, näiteks vaatamaks teise telefoni samal ajal, kui ta kirjutab. See kind...

Jälgimiskapitalism ja digiaedik  Eestis ei ole täheldanud suurel määral selliseid probleeme. See muidugi ei välista, et seda ei toimu, sest sellel on alati kaks külge üks on, et seda ei toimu ja teine on, et see toimub aga nii oskuslikult, et kodanikud ei saa aru isegi, et midagi toimub. Ülemaailmsemalt on teema tõsisem, sest mitmed mobiilirakendused on nõudma hakanud näo ja dokumendiga tõestama, et tõesti konkreetne inimene oled. Nende tuvastus efektiivsus annab soovida, aga reaalsem probleem on, et nad koguvad palju rohkem andmeid kui nad peaks ja seda kasutatakse rohkemaks kui ainult identifitseerimiseks.[1] Samas Eestis pole täheldanud sellist probleemi, kas on enda nägematus või tõesti ei ole teema nii halb siin. Valge variant  Kindlasti kõige ilusam ja loodetavasti ka tulevik on ikkagi, et meie e-riik jääb positiivsele suunale ja hoitakse ära jälgimiskapitalismi ja ei tekitata digiaedikut. Selleks, et saaks ka kriitikat edastada ilma, et peaks muretsema, kas näiteks ming...